АкушерствоАнатомияАнестезиологияВакцинопрофилактикаВалеологияВетеринарияГигиенаЗаболеванияИммунологияКардиологияНеврологияНефрологияОнкологияОториноларингологияОфтальмологияПаразитологияПедиатрияПервая помощьПсихиатрияПульмонологияРеанимацияРевматологияСтоматологияТерапияТоксикологияТравматологияУрологияФармакологияФармацевтикаФизиотерапияФтизиатрияХирургияЭндокринологияЭпидемиология

Vaagna soolised erinevused

Niudeluu ehitus

Niudeluust (os ilium) on lame lehvikukujuline luu. Niudeluul eristatakse paksenenud lühikest keha ja lamedat tiiba,mille ülemist paksenenud osa nimetatakse niudeluuharjaks. Niudeluul on ees ja taga kummalgi pool kaks väljuvust: ülemises –eesmine ja alumis –eesmine ning ülemis-tagumine ja alumis-tagumine niudeluuoga. Ülemis-eesmine niudeluuoga on hästi palpeeritav ning seetõttu tähtis orienteerumispunkt. Niudeluu eesmist nõgusast osa nimetatakse, niudeluuauguks, sellest allpool paikneb kaarjoon ja tagapool aurikulaarpind liigestumiseks ristluu samanimelise liigesepinnaga. Niudeluutiiva välispinnal kulgeb kaarjalt almine,eesmine ja tagumine tuharajoon. Niudeluutiiva alumine serv moodustab koos istmikuluuga suure istmikusälgu.

22.Istmiku- ja häbemeluu ehitus

Istmiku (os ischii) moodustab puusaluu alumise osa, see koosneb kehast ja harust. Istmikuluu -keha asetseb ülapool,istmikuluu kaarjas haru suundub mediaalselt alla.Nendevahelise nurga piirkonnas paikneb istmikuköber, millel lasub istumisel keha raskus. Istmikuköbrust kõrgemal on istmikuluuoga,mis eraldab suurt istmikusälku väikesest.

Häbemeluu (os pubis)on puusaluu eesmine osa. See koosneb kehast ja ülemisest ning alumisest harust. Ülemisel harul paikneb häbemeluuköbruke ja häbemeluukamm, millest tahapoole suundub niudeluu kaarjoon.

Millised luud moodustavad vaagna?

Kaks puusalu koos ristluuga moodustavad-vaagna.(Pelvis)

24.Vaagna luude ühendid.

Vaagnavööde koosneb kahest puusaluust, mis ühenduvad lülisambaga ristluu-niudelu liigese abil, ees ühenevad puusaluud teineteisega häbemeliiduse abil.

Vaagna soolised erinevused

Naise vaagna luud on õhemad ja siledamad kui mehe vaagna luud, niudeluude tiivad on rohkem välja pöördunud, ristluu on laiem ja lamedam, istmikuköbrud on teineteisest suhteliselt kaugemal ning õndraluu ulatub vähem ette kui mehe vaagnal. Häbemeluude alumistest harudest moodustunud nurk on naise vaagnal nüri, mehe vaagnal aga terav. Naise vaagna sissekäik on risti-ovaalse kujuga, naise väikese vaagna õõs on painutatud silindri kujuline, samas kui mehe vaagna õõs on lehterjas. Seega - naise vaagen on lühem ja laiem, suurema mahuga ja madal; see on väga oluline, kuna naisel täidab vaagen ka sünnitusteede funktsiooni

26.Milliste punktide vahel määratakse naise vaagna keskmised mõõtmed: kaugus niudeluuogade, niudeluuharjade ja pöörlate vahel?

Vaagna mõõtmiseks kasutatakse erilist sirklit - vaagnamõõtjat. Naine lamab mõõtmise ajal selili voodil, mõõtja seisab või istub näoga tema poole. Kummasegi kätte võetakse vaagnamõõtja üks haru, nimetissõrme ja pöidlaga hoitakse kinni tema otstes olevatest nuppudest. Mõõdetakse kaugused järgmiste punktide vahel:

1. Distantia spinarum on kaugus ülemiste-eesmiste niudeluuogade vahel, tavaliselt 25-26cm. Selle kauguse mõõtmisel tuleb vaagnamõõtja otsad asetada tihedasti ülemiste-eesmiste niudeluuogade välimistele äärtele. Selleks kombeldakse algul sõrmedega niudeluuogasid, asetatakse nendele kohtadele, sõrmi ära võtmata, vaagnamõõtja nupud ja surutakse tihedasti vastu luid.

2. Distantia cristarum on kaugus niudeluuharjade kõige enam väljaulatuvate punktide vahel, tavaliselt 28-29cm. Samasse asendisse jäädes kompleb ämmaemand nimetis- või keskmise sõrmega niudeluuharjasid ja asetab neile vaagnamõõtja nupud. Seejärel nihutab ta nuppe välimistel harjadel edasi-tagasi, nii et nad harjadelt ära ei libiseks, ja jälgib sentimeetri skaalat. Kõige suurem mõõt skaalal on diastantia cristarum.

3. Distantia trochanterica on vahemaa reieluude suurte pöörlate vahel, tavaliselt 30-31cm. Jäädes samasse asendisse, viib ämmaemand vaagnamõõtja nupud üle reie välimisele pinnale, kompleb nimetissõrmega suuri pöörlaid ühel ja teisel pool ning surub vaagnamõõtja nupud tihedasti nende vastu. Paksu nahaaluse rasvakihiga naistel ei ole kerge suuri pöörlaid kombelda. Sellisel juhul lastakse naist liigutada algul ühte, siis teist jalga ning püütakse samaaegselt sõrmedega kombelda pöörlat, mis jala liigutamise puhul on selgemini tuntav.

Kõik need kolm mõõtu iseloomustavad vaagna ristiläbimõõtu.

27.Milliste punktide vahel määratakse tõelise e. günekoloogilise konjugaadi ja ristimõõtme keskmine suurus?

Vaagna otsemõõtmetes, eriti väikese vaagna sissekäigu otsemõõtmes orienteerumiseks määratakse väline otsemõõde. Selleks lastakse naisel pöörduda küljele, alumist jalga tugevasti puusa- ja põlveliigesest painutada ning põlv kõhu vastu tõmmata, ülemist jalga sirutada. Nüüd mõõdetakse kaugus V nimmelüli ogajätke alusest lohust kuni sümfüüsi ülemise ääreni. Väline otsemõõde e. väline konjugaat (conjugata externa) on tavaliselt 20cm. Välise konjugaadi järgi saame me arvutada ka oletatava tõelise konjugaadi e. vaagna sissekäigu (sisemise) otsemõõte - selleks tuleb välise konjugaadi mõõdust lahutada 9 (näiteks: kui väiline konjugaat on 20cm, siis

20-9=11cm, seega tõeline konjugaat on 11cm).

28.Reieluu ülemise otsa ja keha ehitus

Reieluu (os femoris) on inimese keha pikim toruluu. Prosimaalne ots algab reieluupeaga, mis läheb üle reieluukaelaks. Reieluukael on reieluukeha pikiteljega ligikaudu 130 nurga all. Mida tugevamini on reielihased arenenud, seda väiksem see nurk tavaliselt on. Reieluukaelast allpool on kaks tugevat väljuvust: lateraalselt asetsev suur pöörel ja mediaalselt, rohkem distalselt paiknev väike pöörel. Reieluu tagaküljel on mõlemad pöörlid ühendatud pöörlitevaheharja, eespool pöörletevahejoone abil. Reieluu keha on ettepoole pisut kumer.Tagapinnal paikneb karejoon,millel eristatakse mediaalset ja lateraalset mokka.Mediaalne mokk jätkub ülal kammijoonena, lateraalne mokk lõpeb suure pöörli all tuharalihasmise köprusena.

Дата добавления: 2016-03-26 | Просмотры: 939 | Нарушение авторских прав