АкушерствоАнатомияАнестезиологияВакцинопрофилактикаВалеологияВетеринарияГигиенаЗаболеванияИммунологияКардиологияНеврологияНефрологияОнкологияОториноларингологияОфтальмологияПаразитологияПедиатрияПервая помощьПсихиатрияПульмонологияРеанимацияРевматологияСтоматологияТерапияТоксикологияТравматологияУрологияФармакологияФармацевтикаФизиотерапияФтизиатрияХирургияЭндокринологияЭпидемиология

Jala luude nimetused

Kandluu, kontsluu, kuupluu,lodiluu, talbluud, pöialuud, varbalülid, varbad, pöid, kand.

33.Puusaliigese ehitus. Millised liigutused on võimalikud puusaliigeses?

Puusaliiges on keraliigese erivariant – pähkelliiges. Selle moodustavad reieluupea ja puusanapp. Puusaliigese kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Reieluupea moodustab umbes 2/3 ja puusanapp umbes ½ kera pinnast. Puusanappa täiendab napamokk. Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus,arvukad lihased ja võimsad sidemed.

Puusaliigeses toimuvad liigutused ümber järgmiste telgede.

Ümber frontaaltelje: reie ette ja taha viimine

Sagitaaltelje: reie eemaldamine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon)

Vertikaaltelje: toimub pööramine sisse ja välja.

34.Põlveliigese ehitus. Millised liigutused on selles võimalikud?

Põlveliiges on nii plokk kui ka rattasliiges.

Põlveliiges (articulatio genus) ühendab reie- ja sääreluud. Selle moodustumises osaleb ka põlvekeder. Põlveliiges on inimese kõige suurem liiges. Kuna ta talub pidevalt suurt koormust, tekivad siin suhteliselt sageli erinevad traumad. Sääreluu paksenenud ülaosas on kaks nõgusust, millega reieluupõndad liigestuvad. Luud sobivad üksteisega kõige paremini, kui põlv on sirutatud. Sel juhul on pöördliigutus takistatud, eriti siis, kui sidemed on samaaegselt pingul. Kui jalg on põlvest painutatud, on kokkupuutepinnad väikesed, liiges ebastabiilne ning roteerumine (pöördliikumine) võimalik.

Põlveliigese liigesepindade sobivust eri asendites soodustavad kaks C-kujulist kõhrelist võruketast ehk meniskit (meniscus). Nad on otstest kinnitunud sääreluule ja servast liigesekihnule. Meniskid võivad vigastuda näiteks põlve väändumisel (jalgpall, suusatamine).

Põlveliigese välimisel ja sisemisel küljel paiknevad kollateraalsidemedtakistavad põlve sirutusel külgsuunalist liikumist. Sääreluumine kollateraalside kinnitub liigesekihnu. Kaks ristatisidet kulgevad risti reieluult sääreluule. Üks neist on alati pingul, sõltumata põlve asendist.

Ümber frontaaltelje: Sirutamine ja painutamine.

35.Kontsluu- sääre liiges: millest on see moodustatud, kuju, võimalikud liigutused.

Keha toetumises on oluline osa ka kontsluu-sääreliigesel, nn. ülemisel hüppeliigesel,

mis koosneb sääre- ja pindluu alumiste otste poolt moodustatud hargitaolisest liigeseaugust ja kontsluu plokist. Viimase liigesepindmik on eest kuni 5 mm laiem kui tagant. Kontsluu- sääreliigese telg on frontaaltasapinna suhtes 25° nurga all, mistõttu varbad on kesk- joonest enamasti mõnevõrra väljapoole pööratud, mis tagab kindlama toetuse. Liigutused jala üksikute luude vahelistes liigestes on üsna piiratud ega muuda jala välist vormi. Kontsluu, kand- ja lodiluu vahel moodustuva liigese eest taha kulgeva telje ümber toimub jala sisemise serva laskumine kuni 10° ja tõstmine 25-30°.

36.Millised on jala võlvid? Millega on need tugevdatud?

Sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Luude poolt moodustatu jalavõlvi kindlustavad taldmised sidemed ja lihased.

Дата добавления: 2016-03-26 | Просмотры: 806 | Нарушение авторских прав